[EE] Vastupanuvõitluse päev (Eesti)
22 сентября по всей Эстонии отмечается День Сопротивления или День памяти борцов за освобождение Эстонии.
Это день противостояния тоталитарным и захватническим режимам, таким как советская оккупация Эстонии, продлившаяся с 1940-1991 год, как государственная дата памяти этот день отмечается с 2007 года.
Стоит отметить стойкость духа Эстонского народа, который спустя десятки лет не потерял идентичность наперекор красной ассимиляционной стратегии перемешивания народов.
К сожалению, после Второй Мировой Войны красная идеология укоренилась и на западе, победив логику, красный яд под ширмой “Защиты всех и вся” кроме своих народов, прививает на образовательном уровне идеи защиты чужаков, полностью игнорируя права коренных..
22 сентября 2024-го стал также также памятным 80-летием правительства Отто Тийфа [1], который пришёл к временной власти, ставшей независимой Эстонией, после ухода Германии, однако правление было недолгим и на смену немцам пришли оккупационные силы Советского Союза:
«Упорное сопротивление жителей Эстонии оккупации Советским Союзом, продолжавшейся 47 лет, заслуживает памяти. Приход к власти правительства Отто Тийфа в 1944 году был государственным актом, который в краткий период возможностей восстановил независимость Эстонии. Террор и страх, последовавшие за повторной оккупацией Эстонии, не смогли сломить стремление жителей Эстонии сохранить национальную идентичность. Это выражалось в актах сопротивления, организованных как группами граждан, так и отдельными лицами. С точки зрения государственной политики, следует отметить успех усилий правительства в изгнании и наших дипломатов, которые добились того, что западные страны не признали оккупацию Эстонии», – прокомментировал памятное событие госсекретарь Таймар Петеркоп, представивший проект дня поднятия флагов в Эстонии.
“Приход” Советских войск в 1944-м году вызвал массовое бегство Эстонцев с территории страны, что современная русская пресса комментирует не иначе как в насмешливом тоне “Массовое бегство эстонцев от наступающей Красной Армии” и “Освобождение столицы Эстонской ССР, г. Таллина“. [2]
Риторика Красных в 2024-м осталась такой же коммунистической, как и 80 или 100 лет назад..
Подробнее о событиях в этот день, памятных шествиях, возложение венков на могилу Отто Тийфа, поднятии флага Эстонии и др можно прочитать по ССЫЛКЕ.
[1] Отто Тийф, Глава Национального комитета Эстонии и Премьер-министр Эстонии в изгнании, участник Первой Мировой Войны и Освободительной Войны в Эстонии 1918-1920 гг., дослужив до звания капитана, также принимал участие в формировании Вооружённых сил Эстонии.
Учился в Санкт-Петербургском университете, откуда был призван на 1-ую Мировую войну, после окончил Тартуский университет.
Удостоен 3-й степени ордена Креста Свободы II за участие в рядах калевцев Малева, позже выступал в качестве судебного следователя, помощником прокурора и советником Министерства юстиции. О. Тиф был членом III и V Рийгикогу Эстонской Республики, а в 1926–1927 годах – министром труда, благосостояния и юстиции, а позже премьер-министр Эстонии (в изгнании). В 1944-м настигнут Красными и отправлен на 10 лет лагерей в Сибирь. После возвращения, опасаясь дальнейших преследований обосновался на Западной Украине, а после в Латвии.
- [2] Освобождение Эстонской ССР – Эстонская ССР образована чрезвычайным парламентом после прихода Красной Армии в 1940-м, по аналогии с современным Донбассом. Аналогично описано и “добровольное присоединение” Эстонии к советским республикам ССР, когда на выборы были допущены только коммунисты, а сам процесс сопровождался запугиваниями и фальсификациями. То есть “освобождали” Красные не Эстонскую ССР, которой тогда не было, а это очередная риторика подмены понятий со времён Красного террора.
Vastupanuvõitluse päev (Eesti)
- 22. septembril tähistatakse üle kogu Eesti Vastupäeva või Eesti vabadusvõitlejate mälestuspäeva.
See on päev totalitaarsete ja vallutavate režiimide, nagu Nõukogude Liidu okupatsioon Eestis, vastu, mis kestis aastatel 1940–1991. Riikliku mälestuspäevana on seda päeva tähistatud alates 2007. aastast.
Tuleb märkida Eesti rahva vaimu tugevust, kes vaatamata aastakümnetele ei kaotanud oma identiteeti, trotsides punast assimilatsioonistrateegiat rahvaste segunemise teel.
Kahjuks pärast Teist maailmasõda juurdus punane ideoloogia ka läänes, alistades loogika, levitades oma mürki loosungi all „Kõikide ja kõige kaitsmine“, kuid mitte oma rahvaste. Haridustasandil kasvatatakse ideid võõraste kaitsmisest, samal ajal täielikult ignoreerides põlisrahvaste õigusi.
- 22. september 2024. aastal oli ka Otto Tiefi [1] valitsuse 80. aastapäeva mälestuspäev. See valitsus tuli ajutiselt võimule ja kuulutas välja Eesti iseseisvuse pärast Saksamaa lahkumist, kuid valitsus püsis lühikest aega, sest Saksa vägede asemele tulid Nõukogude Liidu okupatsiooniväed:
„Eesti elanike vankumatu vastupanu Nõukogude Liidu okupatsioonile, mis kestis 47 aastat, väärib mälestamist. Otto Tiefi valitsuse võimuletulek 1944. aastal oli riiklik akt, mis võimaluste lühikesel perioodil taastas Eesti iseseisvuse. Terror ja hirm, mis järgnesid Eesti kordusokupatsioonile, ei suutnud murda Eesti elanike soovi säilitada rahvuslikku identiteeti. See avaldus vastupanuaktides, mida korraldasid nii kodanikurühmad kui ka üksikisikud. Riikliku poliitika seisukohalt tuleb märkida paguluses tegutseva valitsuse ja meie diplomaatide jõupingutuste edukust, kes saavutasid selle, et lääneriigid ei tunnustanud Eesti okupeerimist,“ kommenteeris riigisekretär Taimar Peterkop, tutvustades Eestis lipu heiskamise päeva projekti.
- 1944. aastal Nõukogude vägede „tulek“ põhjustas eestlaste massilise põgenemise riigist, mida tänapäeva Vene meedia kommenteerib pilkavalt kui „Eestlaste massiline põgenemine Punaarmee eest“ ja „Eesti NSV pealinna Tallinna vabastamine“ [2].
Punane retoorika on 2024. aastal jäänud sama kommunistlikuks kui 80 või 100 aastat tagasi…
Rohkem infot selle päeva sündmuste, mälestusürituste, Otto Tiefi hauale pärgade asetamise, Eesti lipu heiskamise ja muu kohta saate lugeda LINGILT.
[1] Otto Tief, Eesti Rahvuskomitee juht ja paguluses viibinud Eesti peaminister, osales Esimeses maailmasõjas ja Eesti Vabadussõjas (1918–1920), saavutades kapteni auastme. Ta osales ka Eesti relvajõudude loomises.
Ta õppis Peterburi ülikoolis, kust kutsuti Esimesse maailmasõtta. Pärast sõda lõpetas ta Tartu Ülikooli. Tief pälvis Kalevlaste Maleva ridades osalemise eest Vabadusristi II klassi 3. järgu. Hiljem töötas ta kohtuliku uurijana, prokuröri abina ja justiitsministeeriumi nõunikuna.
Otto Tief oli Eesti Vabariigi III ja V Riigikogu liige ning aastatel 1926–1927 oli ta töö-, heaolu- ja justiitsminister. Hiljem sai temast Eesti pagulasvalitsuse peaminister. 1944. aastal tabasid teda Nõukogude väed ja ta saadeti 10 aastaks Siberi töölaagritesse. Pärast tagasipöördumist, kartes edasisi tagakiusamisi, asus ta elama Lääne-Ukrainasse ja hiljem Lätisse.
[2] Eesti NSV vabastamine – Eesti NSV loodi erakorralise parlamendi poolt pärast Punaarmee tulekut 1940. aastal, analoogselt kaasaegse Donbassi sündmustega. Samamoodi kirjeldatakse ka Eesti “vabatahtlikku liitumist” NSV Liiduga, kui valimistel lubati osaleda ainult kommunistidel ja kogu protsessiga kaasnesid hirmutamine ja võltsimised. Seega „vabastasid“ punased mitte Eesti NSV-d, mida sel ajal ei eksisteerinud, vaid see on järjekordne mõistete asendamise retoorika punase terrori aegadest.
Resistance Day (Estonia)
On September 22, Resistance Day is celebrated across Estonia.
This is a day of opposition to totalitarian and occupying regimes, such as the Soviet occupation of Estonia, which lasted from 1940 to 1991. This day has been commemorated as an official memorial date since 2007.
It is worth noting the resilience of the Estonian people, who, despite decades, did not lose their identity in defiance of the red assimilation strategy of mixing peoples.
Unfortunately, after World War II, the red ideology also took root in the West, overcoming logic, spreading its poison under the banner of “Defending all and everything” except its own people. At the educational level, ideas of protecting foreigners are instilled while completely ignoring the rights of the indigenous.
September 22, 2024, also marked the 80th anniversary of the government of Otto Tief [1], who came to temporary power and declared Estonia independent after Germany’s departure. However, the rule was short-lived, and Soviet occupation forces replaced the Germans:
“The persistent resistance of the Estonian people to the Soviet Union’s occupation, which lasted for 47 years, deserves remembrance. The rise to power of Otto Tief’s government in 1944 was a state act that restored Estonia’s independence during a brief period of opportunity. The terror and fear that followed Estonia’s re-occupation did not break the Estonian people’s desire to preserve their national identity. This was reflected in acts of resistance organized by citizen groups and individuals. From a state policy perspective, we must recognize the success of the exiled government’s efforts and our diplomats, who ensured that Western countries did not recognize Estonia’s occupation,” commented State Secretary Taimar Peterkop, introducing the project for Estonia’s flag-raising day.
The “arrival” of Soviet troops in 1944 triggered a mass flight of Estonians from the country, which is now mocked by contemporary Russian media as “The mass escape of Estonians from the advancing Red Army” and “The liberation of the capital of the Estonian SSR, Tallinn.” [2]
The red rhetoric in 2024 remains as communist as it was 80 or 100 years ago…
For more details on the events of this day, memorial processions, wreath-laying at Otto Tief’s grave, flag-raising ceremonies, and more, you can read via the LINK.
[1] Otto Tief, Head of the Estonian National Committee and Prime Minister of Estonia in exile, was a participant in World War I and the Estonian War of Independence (1918-1920), rising to the rank of captain. He also took part in the formation of Estonia’s Armed Forces.
He studied at Saint Petersburg University, from where he was conscripted into World War I. After the war, he graduated from the University of Tartu. Tief was awarded the 3rd Class Order of the Cross of Liberty II for his participation in the ranks of Kalev Malev. Later, he served as a judicial investigator, assistant prosecutor, and advisor to the Ministry of Justice.
Otto Tief was a member of the 3rd and 5th Riigikogu (Parliament) of the Estonian Republic, and from 1926 to 1927, he served as Minister of Labor, Welfare, and Justice. He later became Prime Minister of Estonia (in exile). In 1944, he was captured by Soviet forces and sentenced to 10 years in Siberian labor camps. After his return, fearing further persecution, he settled in Western Ukraine and later in Latvia.
[2] The “Liberation” of the Estonian SSR – The Estonian SSR was created by an emergency parliament after the Red Army’s arrival in 1940, similar to the current situation in Donbas. The same narrative was used to describe Estonia’s “voluntary accession” to the Soviet republics, where only communists were allowed to participate in the elections, and the process was accompanied by intimidation and falsification. Therefore, the Reds “liberated” not the Estonian SSR, which did not yet exist, but this is another example of the rhetorical substitution of concepts dating back to the Red Terror.
The correct translation in Estonian would be “Vastupanuvõitluse päev”, not just “Vastupäev” – https://et.wikipedia.org/wiki/Vastupanuvõitluse_päev